Otsingu tulemused
Isiklik hügieen lapseeas: Kuidas sellest lastega rääkida?

Isiklik hügieen lapseeas: Kuidas sellest lastega rääkida?


Hügieeni õpetamine algab varajases lapseeas, samal ajal, kui väikelaps hakkab avastama oma kehaosi - vannitamise ajal ka neid, mis muidu jäävad mähkmete varju. Lapsevanema reageering väikelapse huvile oma genitaalide suhtes on võtmetähtsusega. Keelamine ja häbistamine võib väikelastes tekitada selles varajases eas negatiivseid tundeid oma keha suhtes. Lapsevanematena peame olema avatud oma lapse uudishimule, sest huvi tundmine oma keha avastamise suhtes on üks komponent esimeste eluaastate jooksul toimuvast arengust. Vanemate ülesandeks on pakkuda oma lastele sobilikke vastuseid ja nõuandeid.

Mis puudutab isiklikku hügieeni ja seksiteemalisi küsimusi, peame kohe algusest peale oma lasteni viima arusaama, et igal asjal on oma aeg, koht ja viis.

Kriitilised perioodid: ära jäta kasutamata võimalust selgitada

Potilkäimise harjutamise ajal (ligikaudu 1,5 – 2 aasta vanuses) on isa ja ema suhtumine sellesse teemase väga oluline: tegemist on perioodiga, mil pannakse paika hügieeni alused. Näiteks õpivad väikelapsed väga palju vaadeldes oma vanemate käitumist. Seetõttu on ok, kui väikelaps tuleb meiega tualetti kaasa, sest siis nad saavad aru selle toimimisest ja hakkavad vanemaid jäljendama. Nad võtavad ära mähkme, istuvad potile, kasutavad tualettpaberit, ehk siis teevad  kõike seda, mida potilkäimise õppimiseks vaja. Tähtis on seda protsessi mitte survestada, selle asemel tuleb neile selgitada õiget käitumist ja kiita õnnestumiste eest.

Hiljem, umbkaudu 3. ja  5. eluaasta vahel, hakkavad lapsed huvi tundma oma intiimsete kehaosade vastu ja märkavad sugupoolte vahelisi erinevusi. Sel perioodil esitavad nad rohkesti küsimusi, mis võivad lapsevanematele algul piinlikud tunduda, nagu “Miks on poistel nokud?” Sellised küsimused pakuvad suurepäraseid võimalusi selgitada oma uudishimulikele lastele, miks poisid ja tüdrukud on erinevad ning miks ja kuidas peavad nad oma genitaalide eest hoolitsema. Lasteaias väljendub huvi sugupoolte erinevuste vastu läbi mängude, mida mängitakse, siis on aeg neid teemasid selgitada. Veelgi enam, tähtis on õpetada tähelepanu pöörama oma puhtusele (kätepesu, tualeti kasutamine, jne) ajal, mil lapsed muutuvad järjest iseseisvamaks.

Kolmas suur etapp lastele genitaaltervishoiu õpetamisel on varajane puberteediiga, kui nende huvi muutub teadlikumaks. Äärmiselt oluline on arutleda neil teemadel avatult ja siiralt, ning ei tohiks rääkida beebisid toovatest kurgedest. Seksuaalne küpsemine toimub nüüd varem, seega on oluline valgustada oma lapsi aegsasti selles osas, mida kehalised muutused toovad kaasa hügieenireeglites ning rääkida vastutusest, mis kaasneb seksuaalsusega. Heaks lahenduseks võib olla see, kui rääkida neile enda teisme-ea kogemustest (esimene menstruatsioon, esimene armastus).

Oluline on leida iga vanusega sobilik vestlustoon, õpetada lapsi nende endi keelt kasutades, sellisel viisil, mis sobib kokku nende maailmaga.

Intiimsed teemad võivad kergesti muutuda tabuteemaks või häbiasjaks

Lapsevanemate negatiivne reaktsioon oma lapse uudishimu vastu (me ei räägi sellest, me nimetame seda sobimatuks või halvaks) võib lapsele kaasa tuua põhjendamatut vastumeelsust. Näiteks hirmutades neid bakteritega võib lapses tekitada asjatut hirmu. On oluline algusest peale pidada kinni hea tervise reeglitest. Õppides kõige olulisemaid reegleid peaks laps nägema, et hügieen on midagi sellist, mis on igapäevaelu osa, mitte teema, millest mõnikord veidi räägitakse. Järgnevalt mõned olulised teemad, mida lastele selgitada.

  • Pese käsi enne ja pärast tualeti kasutamist. Sageli katsuvadlapsed oma genitaale käega, isegi tualettpaberit kasutades, see aga võib tekitada infektsioone, kui käed on mustad.

  • Alati pööra tähelepanu puhtusele. Mõlemast soost laste puhul on oluline, et nad ei istuks WC-potile avalikus käimlas. Esmatähtis on õpetada tualettpaberit õigesti kasutama (näiteks tüdrukud peaksid varajasest lapseeast õppima pühkima suunaga eest tahapoole).

  • Ära istu mitte kuskile, kui aluspükse pole jalas (näit. mänguväljakul, rannas). Soovitav on seda õpetada juba väga väikestele lastele ning hiljem teismelisele selgitada tagajärgi, mis juhtuvad, kui seda ei järgi (näit. urotrakti infektsioonid, seksuaalselt edasiantavad nakkused).

  • Mitte kunagi ei tohi urineerimist edasi lükata. Kui uriin jääb põide liiga kauaks, saavad bakterid kergesti paljuneda. Kohe algusest peale tuleb lastele õpetada, et tuleb minna pissile kohe, kui selleks vajadus tekib, et see on normaalne ning et kehal on oma põhjused, miks see vajalik on.  

  • Avalike tualettide õige kasutamine. On oluline selgitada nii lastele kui teismelistele, et avalik tualett ei ole sama, mis kodune. Seal on vaja pöörata suuremat tähelepanu spetsiaalsetele hügieenireeglitele, ja seda on samuti vaja õpetada nii varakult kui võimalik.

  • Toetav menüü. Oma tütre menüüd võite rikastada jõhvikatoodetega.

Hügieeniharjumustest rääkimise eesmärk on sama nii väikelapse kui ka teismelisega: et meie lapsed võtaksid neid reegleid loomulikena ning saaksid sel teemal ka alati pingevabalt rääkida.  

Lapseeas võivad urotrakti infektsioonide sümptomiteks olla palavik, nõrkus, uriini värvuse või lõhna muutumine, mõnikord ka isutus. Vanemate laste puhul muuhulgas ka valu alakõhus, kipitustunnet tekitav uriin ja palavik. Kui lapsel on neid sümptomeid, pöörduge arsti poole.

 


(Allikas: WEBBeteg compilation, M.J., Eksperdid: Judit Lesznyák, M.D. pediaater, Mrs. Viktória Máté Áfra, kliiniline psühholoog)

 


Tagasi üles